laupäev, 8. november 2014

Sõnajalad, Kõrrelised, Püsililled, Suvelilled, Lillede klassifikatsioon



SÕNAJALAD

1.Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsililledega

Eelised:

Sõnajalad on väga dekoradiivsed ja lopsakate lehtedega, enamasti alusmetsataimed.
Sõnajalgade eelisteks on see, et nad kasvavad varjulistes ja poolvarjulistes niisketes kohtades, selliseid tingimusi taluvad vähesed taimed. Soodsates tingimustes võivad sõnajalad kasvada kümneid aastaid ega vaja erilist hoolt ja väetamist. Suur eelis on see et sõnajalgu kahjurid ja haigused neid ei kahjusta.

Puudused:

Õite poolest on sõnajalad kaunid ainult muinasjuttudes (nad ei õitse). Sõnajalgtaimed ei talu keskpäevast päikest. Sõnajalad ei talu lupja ja neid on keeruline paljundada. Kevadel võivad mõned liigid tärgata väga hilja. Sõnajalad on looduslikud taimed ja ei sobi seetõttu sirgjoonelisele peenrale. Ka nelde naabrusesse ei sobi intensiivsete värvustega lilled.

2.Sõnajalgadest,kõrrelistest ja püsililledest koosnev taimekooslus:

Kuiutan ette selliste peenart, suurte puude all niiskes mullas poolvarjus.

Laanesõnajalg / Matteuccia

Kõrgus: 60-150 cm
Vahekaugus: 60 cm
Dekoratiivne: juunist-oktoobrini



https://www.google.ee/search?q=laanesõnajalg&es_sm=93&tbm=isch&imgi

Nipponi naistesõnajalg / Athyrium niponicum `Metallicum`

Kõrgus: 30-50 cm
Vahekaugus:40-50 cm
Dekoratiivne: juunist-oktoobrini



https://www.google.ee/search?q=nipponi+naistesõnajalg&espv

Lumi-piiphein / Luzula nivea

Kõrgus: 20-30 cm
Vahekaugus: 20-30 cm
Dekoratiivne: juulist-augustini



http://www.rohelineaed.ee/public/files/Luzula%20nivea%20Lumi-piiphein.JPG

Hosta / Hosta

Kõrgus: 1m
Vahekaugus: 1,5 m
Dekoratiivne: maist-oktoobrini




https://www.google.ee/search?q=hosta&es_sm=93&source

Harilik maikelluke / Convallaria majalis

Kõrgus: 15-30 cm
Vahekaugus: 15 cm
Dekoratiivne: mai-juuni



https://www.google.ee/search?q=harilik+maikelluke&es_sm

Aas-kurereha / Geranium pratense

Kõrgus: 50-100cm
Vahekaugus: 60 cm
Dekoratiivne: juunist-augustini



https://www.google.ee/search?q=kurereha&espv=2&biw

Purpur-lumeroos / Helleborus purpurascens

Kõrgus: 20-40 cm
Vahekaugus: 45 cm
Dekoratiivne: märtsist- aprillini



https://www.google.ee/search?q=purpur+lumeroos&espv=2&biw

Roomav akakapsas / Ajuga reptans

Kõrgus: 5-15 cm
Vahekaugus: 20 cm
Dekoratiivne: aprillist-oktoobrini



https://www.google.ee/search?q=roomav+akakapsas&espv

Kasutatud kirjandus:

  1. Õpetaja Katrin Uurmanni materjal
  2. "Iluaianduse käsiraamat" M.Lane, T.Tuulik S.Savisaar jt.Tallinn, Varrak
  3. "Sõnajalad" K.Rünk Tallinn, Valgus



KÕRRELISED

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks: lõikheinalised (nt tarn), hundinuialised (hundinui), loalised (nt piiphein). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.

Suurem osa kõrrelisi kasvab toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikselist kasvukohta. Pool- ja täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Mõned kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks kaislad ja harilik pilliroog.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed.
Vars on kõrrelistel enamasti silindriline ja sõlmevahedes õõnes, tarnadel onvars enamasti kolmekandiline,õõneta. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise levikuga liike, näiteks päideroog. Lehed vahelduvad, koosnevad lehelabast ja tupest.Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on enamasti väikesed ja silmapaistmatud.

 

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk. vesihaljas haguhein, Koeleria glauca


 

 

 Joonis 2.  Hulgaõieline pööris. hiina siidpööris, Miscanthus sinensis

Kõrrelisi kasutatakse aias soolotaimedena, lillepeenarde ääristuseks, pinnakattetaimedena ja kasvatada pottides.Nad on armastatud taimed, sest nelde abil saab aeda tuua looduslikkust ja täiesti teistsugust ilu kui värviliste õitega püsikutel ja üheaastastel suvelilledel või rühmataimedel.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikad.Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui sügisel. Varakevadine aeg on sobivam, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on lihtsam ette võtta hoopis paljundamine.Selleks tuleb taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil jagada.
Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse labida või aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 vart. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt ära mahuksid. Oluline on jälgida et taime ei istukaks sügavamale, kui ta ennem kasvas.Jagamiseks on tarvis leida pilvine päev,et juured ära ei kuivaks.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks: hall aruhein Festuca glauca `Sinilai` ja hiina siidpööris Miscanthus sinensis `Zebrinus`), kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks: stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nelde seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned  tarna liigid ( nt paruktarn),vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja kanaari paelrohi. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis avamaale,kasvukohale või ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist.


 

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, lakkoder Hordeum jubatum

 


 Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, sulg-stepirohi Stipa pennata
 



Fotod pärinevad:

https://www.google.ee/search?q=vesihaljas+haguhein&espv
https://www.google.ee/search?q=hiid+siidpööris&espv
https://www.google.ee/search?q=lakkoder&espv
https://www.google.ee/search?q=sulg+stepirohi&espv
https://www.google.ee/search?q=jänesesaba&espv
https://www.google.ee/search?q=igihaljas+kaerand&espv

Kasutatud materjalid:

"Aiandus praktiline käsiraamat" Geoffery Burnie
"Püsililled" Pentti Alanko
"Ilu aianduse käsiraamat" Valeri Parhomenko



Püsilille

1. Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.

 Püsililli on mitmeaastane lill , mis kasvab avamaal rohkem kui kaks aastat.Püsililled talvituvad
 katmatult või kerge katte all. Enemik on rohttaimed, mille maapealsed osad sügisel kuivavad, juured,  sibulad või mugulad elavad aga talve üle ja taim kasvab järgmisel aastal edasi.
 Püsilillena kasvatatakse ka mitut liiki  sibullilli ning mõnd õiterohket puhmast (nt.drüüast) ja              poolpõõsast (nt.ibeerist,ja lavendlit).
 Püsililledele talvel on kõige parem väeitis lumi,kui kui lund on vähe siis on soovituslik lund kokk
 kraapida ja taimede peale tassida,see on talvel väga hea külmakate,lumi hoiab tempetatuuri
 tasakaalus ja temperatuur ei kõigu,taimed peavad talvele parmini vastu.
 Püsilillede eelis on see ,et nad kasvavad palju aaastaid samas kohas, kui on hoolikalt läbi    
 mõelda ,kus taim kasvama hakkab,millised on kasvutingimused-mullastik,valgus ja soojus. Kuiva  
 ja päikest armastavad taime asuvad püikesevalguses ning varjutaimed pimedamas pooles. Siis
 väheneb ka kordades kastmise ja hoolduse vajadus,õiges kohas ja sobivates tingimustes kasvav  taim  nõuab vähem inimese hoolitsevat kätt ja nad muudavad aia elavaks ja värviküllaseks.
 Püsillede puudusteks on see paljud taimed paljunevaad ise,et nad metsikuks ei läheks tuleb nelde  levimise peatamiseks vaeva näha.
 Taimede areng on aeglane ja et nad õitseikka jõuaksid võib võtta aega mitu aastat (nt. tulbid ja    iirised kolme kuni nelja, pojengid nelja kuni viie, hüatindid aga isegi kuue aasta pärast, kui nad
 hakkavad õitsema ning on dekoratiivsed taimd ).
Paljud püsililled vajavad talvekatet või varjutamist kevadise päikese eest.


2. Millist vegetatiivse paljundamise viis soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja             millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.

 Vegatiivset paljunemist kasutavad ära aednikud,sest sel juhul arenevad taimed kiiremini, on vähem
 õrnad ja seega kasvamise ajal mitte nii kergesti vigastatavad. Uuel taimel on täpselt sama
 omadused, mis olid vanemtaimelgi. Vegetatiivse paljundamise viise on mitmesuguseid: see võib  toimuda  risoomide,sibulate,mugulsibulate, pistikute,võsundite või mugulate abil.

  • Paljundamine jagamisega-emataim jagatakse mitmeks (nt. hosta), see on kõige lihtsaam paljundamisviis.
  • Paljundatakse pistikutega-eraldakse emataimest vegetatiivosa (pistoksad ja haljaspistikud).
  • Pistoksad on puitunud varrega ilma lehtedeta oksad. Pistoksadega paljundatakse septembris ja aprillis.Haljaspistikud on seevastu rohtsed.Ihal haljaspistikul peaks olema vähemalt kolm lehte.Haljaspistikutega paljundatakse juunis (nt.kirinõgest).
  • Paljundamine võsunditega-tütartaimedega,saab paljundada neid taimi milledel omane moodustada tütartaimi.Tütartaimed arenevad juurevõsudest või võsunditest (nt.maasikad).
  • Paljundatakse sibulatega-sibulasoomustega,sigisibulatega,tütarsibulatega,tütarsibulad murtakse emasibulaküljest lahti.Parim aeg on paljundamiseks taimede puhkeperioodil (nt.nartsiss)Sibulasoomustega paljundamisel on võimalik ühest taimest palju noori taimi saada (nt. paljundatakse liiliaid). Paljundamiseks tuleb valida tugevad ja terved sibulad. Sigisibuladon väiksed ja tumepruunivärvi,mis asuvad varre küljes (nt. tiigerliilia):
  • Paljundatakse võrsikutega-paljundatakse taimi , mille vartele moodustub lisajuur (nt.nelk).
Kodustes tingimustes on kõige kergem, kiirem ja kindlam paljundada püsikuid, puhma, risoomi või mugula jagamise teel. Selliselt saab samal ajal ka liiga vanaks ja tihedaks kasvanud taimi noorendada.
Jagamise teel saab ka endale meeldivaid lilli paljundada ja teise kasvukohta viia - alati ei ole tarvis osta uut samasugust taime.
Enamus püsililled taluvad jagamist hästi (nt. hosta, astilbe, aediiris).
Lihtne on ka paljundada võsundite abil. Läbilõigatud võsund koduneb tavaliselt uues kasvukohas kiiresti, eriti kui sel on juba väikesed juured olemas ( nt. maapealsete võsunditega saab paljundada maasikaid ja akakapsast, maa-aluste võsunditega burnnerat).
Pistikutega saab paljundada ka väga palju püsililli. kuigi kodustes tingimustes kasutatakse seda paljundamismeetodit arva, kuna on keerukam ja aeganõudvam, kiirem ja lihtsam viis on paljundada jagamisega. Tootmises kasutatakse aga sageli pistikutega paljundamist.

Kokkuvõttes ei saa eelistada üht paljundamise viisi teisele. Mõistik on valida paljundamise viis lähtudes taimest ja enda oskustest.

  1. Soovita vähemalt 4-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid (võivad olla ka enda pildistatud) ja koosta nendest kollaažid (iga kasvukoha taimedest eraldi). Fotokollaži koostamiseks võib kasutada nt veebikeskkonda PhotoCollage, PicMonkey  vms. Lisa kollaažid oma tööle. Kasvukohad:
    • päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld;
    • poolvarjuline, toitaineterikas muld;
    • varjuline, happeline muld.


Päikeselisele kasvukohale, kuiva ja toitainetevaesesse mulda


  • nurmnelk (Dianthus deltoides)
  • Kalju kuldkilbik (Aurinia saxatilis)
  • harilik kassikäpp (Antennaria dioica)  
  • tore kukereha (Geranium x magnificum)
  • hall aruhein (Festuca glauca)


















Taimede pildid pärinevad järgnevatelt veebilehtedel:

https://www.google.ee/search?q=nurmenelk&espv
https://www.google.ee/search?q=kuldkilbik&espv
https://www.google.ee/search?q=tore+kurereha&espv
https://www.google.ee/search?q=kassikäpp&espv
https://www.google.ee/search?q=hall+aruhein&espv


Poolvarju, toitaineterikkasse mulda

  • sinine käoking (Aconitum napellus)
  • südajalehine bergeenia (Bergenia cordifolia)
  • suureleheline brunnera (Brunnera macrophylla)
  • mugul-tulihürt (Phlomis tuberosa)
  • suureõieline tellima (Tellima grandiflora)








Taimede pildid pärinevad järgnevatelt veebilehtedel:

https://www.google.ee/search?q=sinine+käoking&espv
http://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/varjutaimed/214
http://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/varjutaimed/221
http://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/varjutaimed/887
http://www.aiasober.ee/tooted/p%C3%BCsililled/varjutaimed/1169


Varjulisele kasvukohale, happelisse mulda

  • arendsi astilbe (Astilbe x arendsii)
  • hosta (Hosta)
  • punane epimeedium (Epimedium x rubrum)
  • kaunis kuldking (Cypripedium calceolu)
  • sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe).


















Taimede pildid pärinevad järgnevatelt veebilehtedel:

https://www.google.ee/search?q=sinine+emajuur&espv=2&biw
https://www.google.ee/search?q=Hosta+‘Devon+Green’&es_sm
https://www.google.ee/search?q=punane+epimeedium&es_sm
https://www.google.ee/search?q=kaunis+kuldking&espv
https://www.google.ee/search?q=arendsi+astilbe&espv=2&biw


Kasutatud materjalid:
  1. "Püsilillede leksikon" Maalehe raamat 2004
  2. "Väike püsilillederaamat" Tallinn "Valgus"
  3. Õpetaja Katrin Uurmanni materjal
  4. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
  5. http://www.ut.ee/taimenimed/
  6. Pildid pärinevad sotsiaalmeediast







Suvelilled

 1.Koosta suvelillede SWOT analüüs




 2.Võrdle, seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?

 Stratifitseerimine ehk seemnete külmutamine.Looduses seemned  pudenevad,talvituvad(magavad),kevadel aga ärkavad.Meie aga korjame seemned suvel või  sügisel,hoiame neid korteris.Ka neid seemneid mida poes müüakse hoitakse -laos soojas.
 Teaduslikus keeles on see orgaaniline puhkus.
 Enne külvi pannakse seemned mõneks ajaks külmikusse,seda nim.stratifitseerimiseks.
 Mõned seemned,mida on hoitud soojas,külvil tavaliselt ei ärka,kuna nad pole magada  saanud,seepärast nad tavaliselt ei idane või idaneb väga väike osa.
 Skarifitseerimine -tugevakestaliste seemnete kesta vigastamine,et seeme paisuks ja  hakkaks  idanema.
 Skarifitseerida on võimalik mitmeti:mehaaniliselt,skarifikaatorites  (aurutamisega,purustamisega,liivaga hõõrumisega) või siis väävelhappe mõjul (pärast tuleb  uhta  puhta veega).
 Töötlemist kontsentreeritud väävelhappega vajavad viirpuude mõningate kontpuuliikide  seemned  (leotamisaega 1-3 tundi).Pärast leotamist tuleb seemned hoolikalt pesta ja minna  edasi  stratifitseerimise järgmise etapi juurde ,mis on nüüd lühenenud 2 korda.
 seemnete idanevusprotsenti võib tõsta ka nelde leotamisel mikroelementide  vesilahuses.Selleks  leotakse seemned enne külvi mikroelementide vesilahuses 10-14  tundi,peale seda külvatakse nad  kohe maha.

https://www.google.ee/search?q=skarifitseerimist+ja+stratifitseerimist

https://www.google.ee/search?q=skarifitseerimist+ja+stratifitseerimist.&es


 3. Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljudada paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega  paljundada siis põhjenda sedagi.

 Suvelilli on otstarbekam paljundada seemnetega kuna siis saab rohkem noor taimi ,et varem  õitsema  hakkaksid.(paljude lille seemneid saab ise koguda,et saada oma aeda palju  erinevaid  tasuta  taimi,tasub neid sõprade ja naabritega vahetada).Mõnel taimel on lihtsam  võtta  seemneid  kui  teisel.Lihtsam on üldiselt nelde taimedega ,mis ilma inimese  sekkumiseta nagunii kergelt  seemneid  külvavad.
 Kuna liike on väga palju erinevaid,(aeglasema kasvuga ja kiirema kasvuga).
 Aeglsema kasvuga liike peab ette kasvatama,muidu hakkavad liiga hilja  õitsema,kiiremakasvulisi  liigi seemneid on võimalik otse külvata kasvukohale.
 Mõnigatel juhtude on seemneline paljundamine aega nõudev ,siis paljundatakse  vegetatiivselt,sest  sel juhul arenevad taimed kiiremini.
 Vegetatiivse paljundamise viise on mitmesuguseid: see võib toimuda  risoomide,sibulate,mugulsibulate, pistikute,võsundite või mugulate abil.

                       https://www.google.ee/search?q=petuunia+paljundamine&espv

Kasutatud materjalid:  

1.Pildid pärinevad sotsiaalmeediast.
2.http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht.
3.Õpetaja Katrin Uurmanni suvelillede materjal.






                                                                                               



Lillede klassifikatsioon

1.     Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.
1.    Üheaastased lilled on taimed mis kasvavad ühe aasta jooksul seemnest, õitsevad, viljuvad.
       Näiteks:Sinilobeelia,hübriidpetuunia,daalia,lillhernes,aedaster.

                                                Ripp-petuunia Petuunia Wave `Fortunia red`
                                                http://www.botanika.lt/kolekcijos/Digitalis%20purpurea2.html

2. Kaheaastaseid lilli nimetatakseneid taimi,nad kasvatavad esimesel aastal juured, varred ja lehed, 
    alles teisel aastal õitsevad ja viljuvad.
    Näiteks:Aed-kannike,kirikakar,lõosilm,habenelk,kellukas keskmine.

                                                    Keskmine kellukas `Campanula medium`
                                    http://www.aiamaailm.ee/tokkroos-habenelk-/541-keskmine-kellukas-segu.html


3. Püsililledeks nimetatakse neid taimi, nelde taimede eluiga on pikem, kui 2 aastat. 
    Näiteks:Alpi aster,pojeng,hostad,priimula,aed-kukekannus.

                                                       Kellukhosta`Hosta sieboldii`
                                                                http://et.wikipedia.org/wiki/Hosta


2.   Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasuvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus).           Miks on tähtis taimede kasvukoha nõudetega arvestada? Too näiteid.

Kõik rohelised taimed vajavad kasvamiseks ja arenemiseks valgust,vett,süsinikoksiidi,hapnikku ja glükoosi.

Kõik elusolendid vajavad kasvamiseks toitu.Taimede toitumisviisi nimetatakse fotosünteesiks.
Sovivaid liike ja sorte leidub nii kuivade liivamuldade haljastamiseks kui ka niiskete muldade taimestamiseks veekogude ääres.Asendamatud on varjutaluvad taimed,vähesee päikesevalgusega kohtades aias,kus nõudlikumad ilutaimed ja muru ei kasva.
Taimede valikul lähtutakse kõigepealt kasvukohatingimustest-valgus-,mullastiku-ja niiskuoludest.Kuigi mullastikku ja niiskustingimusi võib vastavalt taimede erinõuetele parandada sobiva mulla lisamise,kastmise või liigniiskel alal drenaazi paigaldamisega. Otstarbekam ja odavam on valida taimeliigid ja sordid,mis kasvukoha tingimustega sobivad,neid on ka edaspidi kergem hooldada.


                                          Särav päevakübar ´Rudbeckia fulgida Aiton `
                                         Kasvukoht:päikesepaisteline,muld toiteaineterikas,
                                              mõõdukalt niiske,hea veeläbilaskvusega.
                      http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/sarav-paevakubar-goldstrum


                                                  Maarja-sõnajalg`Dryopteris filix-mas`
                                             Kasvukoht:varjuline kuni poolvarjuline,jahe,
                                                               niiske hummusrikas muld.
http://nagi.ee/photos/anion/1748254

Valge vesiroos`Nymphaea alba`
Kasvukoht:päisepaisteline,pinnassavikas,
vesi pehme ja soe.
http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_vesiroos

Harilik kukehari`Sedum acre L.`
Kasvukoht:päiksepaisteline,kuiv,muld
mõõdukalt toiteaineterikas,liivane.
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukehari


3.  Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud                                sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.

       Korvõielised  `Asteraceae`       Kellukalised `Campanulaceae`       Nurmenukulised `Primulaceae`
       Muu                                        Enamik korvõielised on rohttaimed,esineb ka puid ,põõsaid ja ronitaimi                                 Kellukalised on rohttaimed ja põõsad,harva ka väikesed puud                              Nurmenukulised on rohttaimed
       Vars                                          Varred püstised,mõnel kitsad ja teistel tugevad                                     Enamasti varred püstised                                                 Ühel maapealsel varrel on 1-2 õit
      Leht                                          Lehed on terved või lõhestunud,paiknevad vastakuti,arvemini vastakuti                                Vahelduvate lehtedega,munajad,kitsad                                              Lehed painevad kas juurmiselt või varrel vahelduvalt
        Õis                                             Suur hulk õisi moodustavad kokku ühe suure õiesarnase ebaõie,õiepõhi laienenud ja korvikujulised                                Korrapärane ja viietiline                                                Õied alpikanni sarnaselt
ülespoole hoiduvate kroonlehtedega.Korrapärane viietiline õis
         Vili                           Seemnis,pappus                                            Kupar                                               Kupar



                                      Kerakellukas `Campanula glomerata L.`
                                                           Kuulub kellukaliste sugukonda     
                                         http://www.aiamaailm.ee/kellad-ja-kellukad/2881-kerakelluke-pink.html                                                                                                        

Õiekas aster`Jenny` Aster novi-belgii L. `Jenny`
Kuulub korvõieliste sugukonda
http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=1854

Juulia priimula `Primula juliae Kusn`
Kuulub nurmenukuliste sugukonda
http://lillelemb.blogspot.com/2009/05/priimulad-on-vorratud.html

       Kasutatud materjalid:
  1. "Püsilillede leksikon" Maalehe raamat"2004
  2. "väike püsilillederaamat" Tallinn "Valgus"
  3. õpetaja Katrin Uurmanni materjali "Lillede klassifikatsioon"
  4. http://www.ut.ee/taimenimed/
  5. http://et.wikipedia.org/wiki/
  6. Pildid pärinevad sotsiaalmeediast