KIVIKTAIMLA RAJAMINE JA HOOLDAMINE
Suurtest ja väikestest kividest ning värvilistest alpitaimedest koosnev kiviktaimla on oskuslikult rajatuna väga atraktiivne. Kiviklibust nõlva või paljandunud mäekülge meenutava kiviktaimla sobib ideaalselt erinevate aiaosade ühendamiseks. Üks kiviktaimla olulisemaid lähtekohti on, et see peaks meenutama looduslikku kivipadjandit ega tohiks jätta muljet juhuslikult kokkukuhjatud kividest, millel kasvavad mõned taimed. See nõuab hoolikat eeltööd ning stiilitaju ja teadmisi nii kivide kui ka taimede valikul, ning oskust paigutada kivid nii, et need looksid täiesti loomuliku pildi.
Pinnast peaks kivide vahel näha olema väga vähe. Enamus mulda peab asuma kividevahelistes lõhedes ning hea oleks katta pärast taimede istutamist kruusa või kivirusuga. Nii ei jää pinnas näha ning see säilitab suvekuudel rohkem niiskust.
Asukohavalik:
Nagu paljude muude aiarajatiste puhul, on ka kiviktaimla kavandamisel äärmiselt oluline valida sellele õige asukoht. Kuigi kiviktaimlat saab rajada ka tasasele maale, on loomulikumalt mõjuvat kompositsiooni sel juhul raske saavutada. Palju parem on luua kiviktaimla juba olemasolevale kaldpinnale või nõlvale. Asukoht peaks olema päikesepaisteline, lõuna või edelasuund on ideaalne, kuid mitte kogupäev otsese päikese käes. Täisvarjus või puude all olev asukoht on kahtlemata sobimatu, sest kõik alpitaimed vajavad päikest ega lepi puude otsast tilkuva vihmaveega.
Nii kiviktaimla asukoht kui ka rajatud struktuur peab olema hea drenaažiga ning kivid tuleb kindlasti toestada.
Rajamine ja hooldamine:
Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on, et rajatis peab olema väga hästi dreenitud. Kiviktaimla muld peaks olema selline, et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta, kui samal ajal aeglaselt kümneni lugeda. Mida igaüks oma kiviktaimlas kasvatab, on täiesti maitseasi. Kollektsionäär ja spetsialist kasvatavad võib-olla haruldasi või teatud maailma punktist toodud ja mingit ühist nimetajat omavaid taimi, etud kindlat liiki taimi vms. Teised kavatavad taimi rohkem seepärast, et peavad neid ilusaks a need sobivad hästi just konkreetsesse kasvukohta.
Liiga väikeste kivide kasutamisel kipub tulemus kergesti kaootiliseks muutuma. Sobivaimad on erineva suuruse ja kujuga kivd. Soovi korral kasuta kohalikku päritolu kive. See jätab kiviktaimlast loomulikuma mulje. Kui eesmärgiks on erilised efektid, nt: kontrastid halli- ja kollaselehiste taimede ning tumedate kivide vahel, tuleb kivid valida sellest lähtuvalt. Sobivate ja ilusate kivide otsimine võib teha väikeseks seikluseks, andes igale kivile oma loo. Kuisa leiad kuskilt ihaldusväärse kivi, tuleb vajadusel selle võtmiseks luba maaomanikult. Meie maad on kivide rohkusega piisavalt õnnustatud, nii et üldiselt ei tohiks kivide saamine keeruline olla. Suurte kivide puhul on kõike raskem nelde kohale transportimine. Loomulikult võib kive osta ka erinevatelt ettevõtetelt, kes kruusa ja liivaga tegelevad- nt: kruusakarjääridest, kviraietöökodadest, aiandusfirmadest jne.
Maapinna ettevalmistamine: tuleks kõigepealt maapind ette valmistada, selleks tuleks ala tähistada ja hummuskiht eemaldada. Väljakaevatud mulda kasutatakse kiviktaimla ehitusel uuesti. Läbikasvanud või tugevale pinnasele pannakse nüüd esimene rida kive. Neldega piiratakse kogu ala. Sellesse sängi pannakse muld kuni kivide üleääreni välja. Muld tallatakse kinni ja tihendatakse, et see pärast enam ei vajuks, siis ehitatakse alumise kivirea pealt kiviktaimla edasi. Selleks asetsetakse kivid alumise rea peale nii, et vuugid kohakuti ei jääks. Vältida ristvuukide tekkimist. Iga kiviktaimlatüübi puhul on tähtis keeglikujuline ülesehitus (välja arvatud kruusa või killustukpeenar). Küljed peavad niisiis ülalt kitsenema, et kivid kindlalt istuksid ja alla ei libiseks. Iga kivi ülemine pind peab olema kergelt sissepoole kaldu, et tekiksid nišid taimede istutamiseks ja et kastmisvesi mulda välja ei uhuks.
niipea kui kiviktaimla on valmis, tuleks taimed ettevaatlukult veega üle ujutada, nii et mulda välja ei uhuks. kuival ajal tulebkasta ka hiljem, kuni taimed on korralikult juurdunud. Pärast on ainult umbrohu kitkumine. Vajadusel tuleb ka liiga lopsakaid puhmikuid väiksemaks võtta. hooaja lõpul katta külmakartlikud taimed kinni.
Kiviktaimla taimed:
Kiviktaimlas kasvatatakse kääbuspuid ja- põõsaid, kohevaid ja laiuvaid või tiheda siilja poolkera kujulisi padjandeid, madalaid, tihedat katet moodustavaid vaiptaimi, mägiaia püsikuid, rosette moodustavaid taimi, madalaid sibulilli ja üheaastaseid alpitaimi. Kuigi need taimed on pärit maailma eri nurkadest,
Vajavad nad kõik:
- head drenaaži
- õhurikast mulda
- suuri kive, mille aala peita oma juuri
- 2-3 cm paksust killustikumultši
Need taimed ei talu:
- seisvat vett
- suurte puude lähedust
- sumbunud, seisvat õhku
- rammusat tihedat mulda
Puitaimed, mi loomu poolest just kiviktaimlas hästi edevad on:
alpi-seedermänd, kadakad, tuhkpuu, toompihlakas, mägimänd, kääbuspaju, alpi roosid, näsiniin, salvei, lavendel jt; muidugi tuleb piirduda mõnede liikidega, sõltuvalt kiviktaimla suuruselt ja kasutada olevast pinnast.
Mitmeaastastest padjandtaimedest võib valida;
padjand-leeklill, kivikilbik, kukehari, mägisibul, emajuur,karukell, priimula, nelgid, kurekell, lumeroos, kivirik, keelikurohi, kellukad jt. puhmad mõjuvad kõige paremini väikestest gruppides. Nad on pikaajalised ja ajavad end järjest laiemaks.
See käob ka metsikute sibulillede kohta nagu siniliilia, metstulp, kobarhüatsint, sügiskrookus, lumikelluke, märtsikelluke jt. Need paljunevad siis kui neil lasta segamatult olla.
Rohttaimed:
Aquilegia alpina, alpi kurekell: see liik esineb looduslikult mäekallakutel ja Kõrg-Alpide mägikarjamaadel. Kasvab 20-70 cm kõrguseks. tumesinised õied puhkevad juunist augustini.
Armeria juniperifolia, mätasjas merikann: seda taime tuntakse ka inglise keeles kääbus-merikanniks, kuna kasvab ainult5 cm kõrguseks. Olenevalt sordist võib õite värvus varieeruda valgest roosa mitmete toonideni. Tuntumad sordid on valgeõieline `Alba` ja sügavroosade õitega `Rubra` ja `Suendermannii`.
Aster dumosus, madal aster: olenevalt ligist ja sordist kasvavad astrid 25-50 cm kõrguseks. Taimed moodustavad poolkerajaid padjandeid. Madala astri hooldamine on väga lihtne, kuna see kasvab peaaegu igal pool, eelistades siiski päikesepaistet.
Cymbalaria muralis, harilik müürilill: Päikesepaistelistes kohtades moodustab taim tiheda madala 5-10 cm kompakse vaiba, mis on kaetus väikeste lillade ja kollaste õitega. Müürilill leiab mitmekülgset kasutust: õitsva pinnakattena, müüripragudes või asteplaatide vahel. Samuti sobib moldaeda jt loodusliku ilmega konteineritesse.
Dianthus arenarius, nõmmnelk: laia levikuga liik, esineb peamiselt Ida-Euroopas. Kasvab liivasel pinnasel, sageli männimetsas ning armastab päikesepaistelist kasvukohta. Padjandil kasvaval taimel on 10-30 cm pikkused õievarred, mis tippnevad enamasti 1.2 õiega. Õied on valged, sageli roheka südamikuga ja sügavalt narmastunud kroonlehtedega.
Phlox subulata, padjand-leeklill: padjand-leekilledel on suurel ulgal sorte, mida eristatakse peamiselt õievärvi järgi. Sordid erinevad ka õite suuruse ja taime kasvutugevuse poolest.
Lobularia maritima, kivikilbik: see üheaastane taim moodustab padjandi ja kasvab 5-20 cm. Õitsemisperioodi jooksul maist oktoobrini kattub taim enamasti valge. Pika õitsemisajaga suvelill sobib kenasti kiviktaimlasse paikaadesse, kus on vaja elavndada õievaeseid kohti või täita tühikuid.
Rudbeckia, päevakübar: üks eriti kaunis kultivar on särava päevakübara teisendi (Rudbeckia fulgida var. sullivantii) sort `goldstrum`, mis pole ka kuigi kõrge (70 cm).
Kuna päevakübarate õied ilmuvad suhteliset hilja, pikendavad need kiviktaimlas õitsemisaega hilissuvel ja sügise alguses, mil paljud teised taimed on juba hääbunud.
Mesembryanthemum, lõunalill: Kiviktaimlas tuleks neile leida kuiv ja päikeseline koht. Kõik lõunalillede liigid on meie tingimustes üheaastased. Paljud lõunalilled on juulist septembrini üle puistatud rohkete kakrataoliste valgete kuni punakate õitega. Need taimed on suurepärased tühimike täitmiseks päikselisel peenral.
Sedum acre, harilik kukehari: on kahvaturoheliste lehtedega ning moodustab 5 cm kõrguseid taimevaipu. Õietähekesed on erekollased ning puhkevad juunis-juulis. Selle liigi puhul tuleb pidevalt jälgida, et ei muutuks oma invasiivse loomu tõttu auaumbrohuks.
Tulipa greigii, greigi tulp: on saadud looduslike liikide ristamisel. Lehed on neil tumedamate triipude või laikudega. Kasvukõrgus 15-30 cm. Tänu tagasihoidlikule kõrgusele on need head kiviktaimlataimed. Varakevadel ilmuvad suured, enamasti punased või kollased õied.
Puittaimed:
Cotoneaster horizontalis, laiuv tuhkpuu: selle liigi oksad kasvavad peaaegu horisontaalselt ning moodustavad nn kalaluu harunemise. Roosakasvalged õied ja ilusad punased viljad on kaunid ja pilkupüüdvad. Laiuv tuhkpuu kasvab kuni 50 cm kõrgeks ning tuleks istutada päikesepaistelisele kasvukohale. Sügisel omandab lehestik kauni punaka varjundi.
Genista lydia, leetpõõsas: on madala kasvuline. Heitlehine põõsas moodustab oma kaaruvate ogatipuliste okastega kuhiku. 1,5 cm pikkused liblikõied katavad oksi maist juunini.Leetpõõsas tunneb end mugavalt liivasemal aiamullal ning ei talu liigniiskust. Eelistab sooja päikeselist kasvukohta ning kerget hea drenaažiga pinnast, mis oleks keskmiselt rikas toitainete poolest. Sobib hästi kuivmüürile või laldapealse kindlustamiseks, kasvab kuni 50 cm kõrguseks.
Iberis saxatilis, kaljuibeeris: Kaljuibeeris on eriti populaarne liik, mis moodustab tumeroheliste mattide lehtetega 19 cm kõrguse padjandi. See silmapaitev kevadine õitseja rõõmustab meidvalgete õitega aprillist maini.
Juniperus squamanta, kirju kadakas: selle pisikesed okkad on silmatorkavad hõbesinakat värvi, Tuntud kultivarid `Blue Carpet` ja `Blue Star`kasvavad ilma pügamata 80-100 cm, aga taluvaad ka hästi lõikamist.
Lavandula, lavendel: lavendli suurepärane lõhn kannab Teid mõttes Lõuna-Prantsusmaale, kus see taim kasvab suurte põldudena ning siniste õite vaip mähib kogu ümbruskonna iseloomulikku aroomi. Eriti sobiv sort kiviktaimlasse on `Hiddcote Blue`.
Kokkuvõte:
Uuritud sai siis erinevaid kiviktaimla materjali. Väga hea ülevaaate sai Hansaplanti ja Aiasaate koostöös tehtud kiviktaimla videost. Seal jagab soovitusi Hansaplanti tootmisjuht Mihkel Saar, kes on kogenenud aednik. Kodusaate videos annab nõu ja räägib kiviktaimla rajamiset ja hooldamisest Arnold Hannus, kes on samuti pikaaegne ja kogemustega aednik. Kuna Mihkel Saar ja Arnold Hannus on pikaaegsed ning kogemustega aednikud , siis on ka materjal usaldusväärne, ega tekitanud minus kahtlusi.
Kuna mulle endale väga meeldivad kiviktaimlad ja on aias efeksed ning ei vaja palju hoolt, kui on õigesti rajatud, siis kokkuvõteks sain inspiratsiooni juurde. Et vaadata oma kiviktaimlad üle ning uuendama ja värskendama hakata.
Ahhaa efekt:
Kiviktaimla on endal olemas ja kokkupuude samuti, seega olin ka ennem tutvunud kiviktaimla materjaliga. Võibolla tekitas AHHAA efekti see, et kiviktaimlas ei ole hea kasutata väikeseid kivisid, see oli minu jaoks UUDIS. Kiviktaimla kivid peavad olema nii suured mida inimene tassida ja tõsta ei jõua.
Kasutatud materjalid:
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1127
http://kodusaade.ee/1276-vaata-kiviktaimlate-rajamine.html
http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422
Pildid pärinevad sotsiaalmeediast:
https://www.google.ee
