Küüslauk
Küüslauk (Allium sativus) on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja köögiviljakultuuri liik, mida kasvatatakse harilikult kas ühe- või kaheaastasena. Kuulud liilialiste (Liliaceae) sugukonda.
Vahemere maadesse on levinud Altai Ja Pamiiri mäestikust. Eestis kasvatatakse küüslauku peaaegu igas koduaias. Küüslauk sisaldab mitmesuguseid vitamiine ja mineraalaineid. Tema eeterlikud õlid fütontsiidid on inimorganismile eriti vajalikud, samuti on küüslauk tugeva antibiootilise toimega.
Iseloomustus: Küüslauk on 20-60 cm kõrgune taim. Lehed on lailineaalsed, lamedad, alusel renjad.See sibultaim moodustab peasibula ümber arvukalt külgsibulaid, mis on rohkem tuntud küüslauguküünte nime all. Südasuvel ilmuvad kuni 100 cm kõrgused õisikuvarred, mis kannavad kerajas ebasarikas välgeid steriilseid õisi. Õisikus arenevad seemnete asemel väikesed sigikehad, mida saab järgmisel aastal kasutada paljundamiseks nii nagu küüslauguküüsigi, Ainult soojas kliimas on küüslauk püsik, mujal pannakse ta iagal aastal uuesti külgsibulatest kasvama.
Tinglikult eristatakse küüslaugul veel suvi- ja talivorme.
https://www.google.ee/search?q=küüslauk&espv=2&biw
Sordid; Eesti põllumajandusteadlase Maia Raudsepingu arvates meil Eestis küüslaugusorte ei ole ja seni on meil kasvatatud peamiselt Venemaalt sissetoodud sorte: `Rostovski` (mitteõitsev), `Leningradski` (õitsev) ja `Gribovski` (õitse ).
Kasvukoht: Küüslauk vajab päikesepaistelist ja sooja kohta, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Muld peab olema kohev, hummuse- ja toitainete rikas ning umbrohupuhas. Seisvat niiskust see taim ei talu.
Küüslaugule sobivad orgaanilised väetised. Kuival perioodil vajab kastmist.
Kasvatamine: Suviküüslaugud pannakse tavaliselt maha kevadel ( mai algul), nad võivad olla nii putkuvad kui putkumatud on hea säilivusega, kuid väiksema saagikusega.
Taliküüslauguküüned istutakse maase oktoobris-novembris. Juured hakkavad mullas arenema juba sügisel ning kevadel alustab taim hoogsat kasvu. Mida suuremad ja tervemad küüned maha istutada, seda külluslikum on saak tõenaoliselt. Saagi koristusel sorteeritakse välja suuremad küüslaugusibulad, et need sügisel uuesti maha istutada. Istutamisel eraldatakse küüslaugu küüned, püüdes säilitada üksikute küünte ümber olevat kesta. Küüs istutatakse terav tipp üles. Soovitatav vahekaugus oleks 10-15 cm vahedega, umbes 5 cm sügavusele, ridade vahe võiks olla vähemalt 20 cm.
https://www.google.ee/search?q=küüslauk&espv=2&
Paljundamine:Küüslauku paljundatakse kas seemnetega (generatiivne paljundamine) või küüntega (vegatatiivne paljundamine). Seemnetega paljundamine on pikaajaline, kulub 2-3 aastat enne kui kasvab tarbimiskõlbulik küüslaugumugul. Meil on levinum vegatatiivne paljundamine. Küüslaugu kasvatamiseks tuleks istutusmaterjal osta aianduspoest, kuna toiduks müüdavad küüslaugud on enamasti keemiliselt töödeldud.
Saak: Sibulad võetakse üles, kui lehed kolletuvad ja kuivavad. See toimub umbes juuli lõpu poole ja augustikuus. Nad puhastatakse, seotakse puntidesse ja riputatakse kuivama õhurikkasse, kuiva, külmavaba kohta. Ei soovitata jätta otsese päikesevalguse kätte. Kuivatamine võtab aega 2-3 nädalat. Kolme nädala möödudes võib eemaldada kuivanud pealsed ja juured. Peale kuivatamist võib küüslaugud panna puukastidesse või punutatakse küüslaugupatsidesse. Säilitatakse kuivas kohas.
https://www.google.ee/search?q=küüslauk&espv=2&biw
Taimehaiguste ja kahjurite tõrje: Eestis küüslaugukahjustajatega suuri probleeme ei esine.
Kahjuritest võivad küüslaugul esineda sibulakoi, sibulakärbse ja sibulaingerja kahjustused. Haigystekitajatest on küüslaugul esinenud sibula- hahkhallitus, valgemädanik ja roheallitus. Kahjustajate leviku vältimiseks tuleb hoiduda sibula/küüslaugu samal kohal kasvatamisest 3-4 aastat. Kui küüslaugu kasvukoht on tuulte ja päikesele avatud, nii kuivavad taimelehed kiiremini ja haigused ei nakatu nii kergesti. Samuti on k´lendavate kahjurite, sibulakoi ja sibulakärbse kahjustus tuultele avatud kasvukohas väiksem.Hoiuruumis ilmneva sibulahahkhallituse ja rohehallituse vältimiseks tuleb saak koristada õigeaegselt ning korralikult kuivatada.
Keemiline koostis: Sibulad sisaldavad 35-42% kuivainet, sealhulgas 6-8% toorvalku, 7-28% C-vitamiini. Lehtedes on C-vitamiini rohkem. Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis sibula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti spetsiifilise lõhnaga allitsiiniks, väga tugeva bakteritsiidse toimega lenduvad antibiootikumiks.Peale selle sisaldab küüslauk 0,4% sulfiididest koosnevat lenduvat õli, fütosteriine.
Kasutamine
Köögis: Kasutatakse värskelt või hautatult salatite, köögiviljaroogade, liha, suppide ja kastmete maisetamiseks. Säilib hästi äädikas ja õlis. Maitsetamiseks kasutatakse nii sibulat kui ka lehti.
https://www.google.ee/search?q=küüslauk&espv=2&biw
Ravimtoime: Küüslauk sisaldab mitmesuguseid vitamiine ja mineraalaineid. Tema eeterlikud õlid fütontsiidid on inimorganismile eriti vajalikud, samuti on küüslauk tugeva antibiootilise toimega.
see mõjub desinfitseerivalt, alandab vererõhku ja kolesteroolitaset ning parandab verevarustust. Aitab puhituste ja nahahaiguste korral. Vinnide puhul soovitatakse vastavat kohta värske küüslauguküünega hõõruda. Mao- ja soolestikukaebuste vastu aitab, kui igal hommikul tühja kõhuga juua küüslaugupiima. Selleks pressida 3 küünt 120 ml piima sisse, lasta piim keema ja kurnata. Rohem kui 2-3 küünt päevas võib tekitada maovaevusi.
https://www.google.ee/search?q=küüslauk&espv=2&biw
Aia ilus: Rooside vahele istutatud küüslauk pidavat rooside lõhna tugevdama.
Kasutatud kirjandus:
- "Moodne köögiviljaaed" Tiina Paasik
- "Köögiviljad aeda" Margit Kleemann
- "Taimeraamat" Urmas Laansoo
- "Köögiviljakasvataja aabits" Tiina Paasik
- http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC%C3%BCslauk
Harilik kurgirohi
Harilik kurgirohi (Borago officinalis) on kareleheliste sugukonna kurgirohu perekonda kuuluv liik, üheaastane rohttaim.
Kurgirohu kodumaa on hiina, kuid tema teiseks koduks peetakse Süüriat. Harilik kurgirohi kasvab praeguseni looduslikult paljudes Vahemere maades. ennast ise külvates levib ta soojas kliimas hektarite viisi, nii ka Ameerikas ja Lõuna-Euroopas. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena.
Kurgirohtu tuntakse maitse ja ravitaimena vähemalt 12. sajandist. Tema maitse meenutab kurki ning sellest on ka tulnud eestkeelne nimetus.Kurgirohtu kutsutatakse veel ka karurohuks, aga ka kurvameelsuserohuks, uskudes tema tujutõstvasse toimesse. Rahvameditsiin peab kurgirohtu eeskätt verd puhastavaks ja põletikuvastaseks taimeks.
Iseloomustus: Üheaastane põõsajas taim, harjaskarvadega kaetud varred kuni 20-100 cm. Piklikovaalsed karvased lehed (5-15 cm pikkused), eritavad intensiivselt kurgilõhna. Säravsinised tähekujulised õied on söödavad, need sisaldavad vitamiine, mineraalaineid, lima- ja parkaineid ning eeterlikku õli.
Kurgirohi õitseb aprillist-septembrini. Õied on sinised 1,5-2,5 cm läbimõõduga, allapoole suunatud.
https://www.google.ee/search?q=harilik+kurgirohi&espv=2&biw
Sordid: Sort `Alba` on valgete õitega, `Variegata` õied on sinised ja lehed valge-kollase mustriga.
Kasvukoht: Kasvab nii päikese käes kui ka poolvarjus. Tähtis on toitainete rikas hea läbilaskvusega lubjarikas muld.
Kasvatamine: Hiliskevadel võib seemned kohe lõplikule kasvukohale külvata, soovitav on teha väikeste vaheaegade järel korduskülvi. Ettenähtud kohta pannakse mitu suurt seemet, kaetakse mullaga ning hiljem kasvatatakse edasi vaid jõulisemat seemikut. Kuna kurgirohi väikesed õrnad taimed kiiresti ära varjab, tuleks talle anda piisavalt ruumi. Taim närtsib kergesti ja teda peab korralikult kastma, muidu on ta vähenõudlik. Kui lasta mõnel viljal ise valmida, paljuneb ta kergesti isekülvina.
Saak: Noori õrnu lehti võib noppida kogu suve jooksul. Neid tuleks kasutada värskelt ja mitte keeta. Neid võib külmutada, aga kuivatades kaotavad palju oma aroomist. Õied on samuti värskelt söödavad. Neid võib talviseks kasutamiseks kuivatada ja säilitada tihedalt suletud klaasnõus.
https://www.google.ee/search?q=harilik+kurgirohi&espv=2&biw
Toiteväärtus: Harilikku kurgirohtu kasvatatakse tänapäeval peamiselt õlirikaste seemnete pärast, millest valmistatakse gammalinoleenhapet (GLA). Ühestki teadaolevast taimest toorainest ei saa nii palju GLA-d: taimeseemneõli sisaldab 17-28% GLA. Seemnetest moodustab taimeõli üleüldse 26-38%. Seda õli turustatakse täheõieõli või kurgurohuõli nime all lisaainena puuduse all kannatajatele, ehhki inimkeha toodab harilikult linoleenhapet isegi piisavalt GLA-d.
Taime lehed sisaldavad karotiini, askorbiinhapet, mineraalsooli, eriti kaaliumi, orgaanilisi happeid (õunhapet ja sidrunhapet) ning limaineid.
Kasutamine
Köögis: Peenekshakitud lehtedega maitsetakse kohupiima, suppe, kala- ja munatoite ja nad on ka tuntud frankfurdi rohelise kastme üheks koostisosaks. Eriti hästi sobib ta kurgisalatisse. Neid tuleks kasutada värskelt ja keedetud toidule lisada vahetult enne toidu valmimist. Söödavate õitega saab kaunistada toite ja jooke.
https://www.google.ee/search?q=kurgirohi+köögis&espv=2&biw
Ravitoime: Kurgirohutee puhastab verd ja mõjub diureetiliselt, limaained leevendavad köha ja bronhiiti. Samuti aitab ta reuma, südame- ja neeruhädade puhul. Kurgirohi oli juba vanal ajal tuntud vahend kurva meeleolu vastu. Sellest ka üks tema rähvapäraseid nimesid Saksamaal-"rõõmsameelsuse lill".
Kosmeetika: Toimeained parandavad naha verevarustust.
Aia iluks: Liuva kasvukuju ja omapäraste õisikutega kurgirohi on kena ilutaim ja sobib harmooniliselt nii maitsetaimede- kui lilleaeda. Tema nektaririkkad õied meelitavad ligi palju mesilasi.
Väidetakse, et tomatitaimed kasvavad paremini ja annavad maitsvamat saaki, kui nelde kõrvale kurgirohtu istutada. Nimelt peletavat kurgirohi mõningaid taimekahjureid, kes tomatitaimedel elavad.
Kasutatud kirjandus:
Harilik kurgirohi (Borago officinalis) on kareleheliste sugukonna kurgirohu perekonda kuuluv liik, üheaastane rohttaim.
Kurgirohu kodumaa on hiina, kuid tema teiseks koduks peetakse Süüriat. Harilik kurgirohi kasvab praeguseni looduslikult paljudes Vahemere maades. ennast ise külvates levib ta soojas kliimas hektarite viisi, nii ka Ameerikas ja Lõuna-Euroopas. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena.
Kurgirohtu tuntakse maitse ja ravitaimena vähemalt 12. sajandist. Tema maitse meenutab kurki ning sellest on ka tulnud eestkeelne nimetus.Kurgirohtu kutsutatakse veel ka karurohuks, aga ka kurvameelsuserohuks, uskudes tema tujutõstvasse toimesse. Rahvameditsiin peab kurgirohtu eeskätt verd puhastavaks ja põletikuvastaseks taimeks.
Iseloomustus: Üheaastane põõsajas taim, harjaskarvadega kaetud varred kuni 20-100 cm. Piklikovaalsed karvased lehed (5-15 cm pikkused), eritavad intensiivselt kurgilõhna. Säravsinised tähekujulised õied on söödavad, need sisaldavad vitamiine, mineraalaineid, lima- ja parkaineid ning eeterlikku õli.
Kurgirohi õitseb aprillist-septembrini. Õied on sinised 1,5-2,5 cm läbimõõduga, allapoole suunatud.
https://www.google.ee/search?q=harilik+kurgirohi&espv=2&biw
Sordid: Sort `Alba` on valgete õitega, `Variegata` õied on sinised ja lehed valge-kollase mustriga.
Kasvukoht: Kasvab nii päikese käes kui ka poolvarjus. Tähtis on toitainete rikas hea läbilaskvusega lubjarikas muld.
Kasvatamine: Hiliskevadel võib seemned kohe lõplikule kasvukohale külvata, soovitav on teha väikeste vaheaegade järel korduskülvi. Ettenähtud kohta pannakse mitu suurt seemet, kaetakse mullaga ning hiljem kasvatatakse edasi vaid jõulisemat seemikut. Kuna kurgirohi väikesed õrnad taimed kiiresti ära varjab, tuleks talle anda piisavalt ruumi. Taim närtsib kergesti ja teda peab korralikult kastma, muidu on ta vähenõudlik. Kui lasta mõnel viljal ise valmida, paljuneb ta kergesti isekülvina.
Saak: Noori õrnu lehti võib noppida kogu suve jooksul. Neid tuleks kasutada värskelt ja mitte keeta. Neid võib külmutada, aga kuivatades kaotavad palju oma aroomist. Õied on samuti värskelt söödavad. Neid võib talviseks kasutamiseks kuivatada ja säilitada tihedalt suletud klaasnõus.
https://www.google.ee/search?q=harilik+kurgirohi&espv=2&biw
Toiteväärtus: Harilikku kurgirohtu kasvatatakse tänapäeval peamiselt õlirikaste seemnete pärast, millest valmistatakse gammalinoleenhapet (GLA). Ühestki teadaolevast taimest toorainest ei saa nii palju GLA-d: taimeseemneõli sisaldab 17-28% GLA. Seemnetest moodustab taimeõli üleüldse 26-38%. Seda õli turustatakse täheõieõli või kurgurohuõli nime all lisaainena puuduse all kannatajatele, ehhki inimkeha toodab harilikult linoleenhapet isegi piisavalt GLA-d.
Taime lehed sisaldavad karotiini, askorbiinhapet, mineraalsooli, eriti kaaliumi, orgaanilisi happeid (õunhapet ja sidrunhapet) ning limaineid.
Kasutamine
Köögis: Peenekshakitud lehtedega maitsetakse kohupiima, suppe, kala- ja munatoite ja nad on ka tuntud frankfurdi rohelise kastme üheks koostisosaks. Eriti hästi sobib ta kurgisalatisse. Neid tuleks kasutada värskelt ja keedetud toidule lisada vahetult enne toidu valmimist. Söödavate õitega saab kaunistada toite ja jooke.
https://www.google.ee/search?q=kurgirohi+köögis&espv=2&biw
Ravitoime: Kurgirohutee puhastab verd ja mõjub diureetiliselt, limaained leevendavad köha ja bronhiiti. Samuti aitab ta reuma, südame- ja neeruhädade puhul. Kurgirohi oli juba vanal ajal tuntud vahend kurva meeleolu vastu. Sellest ka üks tema rähvapäraseid nimesid Saksamaal-"rõõmsameelsuse lill".
Kosmeetika: Toimeained parandavad naha verevarustust.
Aia iluks: Liuva kasvukuju ja omapäraste õisikutega kurgirohi on kena ilutaim ja sobib harmooniliselt nii maitsetaimede- kui lilleaeda. Tema nektaririkkad õied meelitavad ligi palju mesilasi.
Väidetakse, et tomatitaimed kasvavad paremini ja annavad maitsvamat saaki, kui nelde kõrvale kurgirohtu istutada. Nimelt peletavat kurgirohi mõningaid taimekahjureid, kes tomatitaimedel elavad.
Kasutatud kirjandus:
- "Maitsetaimed terviseks ja aednikule rõõmuks" Aive Luigela
- "Ravimtaimed aeda" Mall Värva
- "Taimeraamat" Urmas Laansoo
- http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kurgirohi
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaTöö on hea ülesehitusega, ülevaatlik. Erinevad teemad on pealkirjastatud ja kergesti leitavad.
VastaKustutaHarilikust kurgirohust ei tea ma ise väga palju aga tekkis huvi. Märkimata on jäänud, et ravimiseks kogutakse õisi ja lehti, mida kuivatatakse õhurikkas soojas kohas.
Ravitoimest oleks võinud kirjutada pisut pikemalt . Leidsin näiteks sellise info: kurgirohu preparaatidel on rahustav, kuse- ja higieritust ergutav, lahtistav ja ainevahetust reguleeriv toime. Tarvitatakse tursete, unetuse, närvilisuse, liigesereumatismi, liigese- ja lihasevalu, podagra, neeru- ja kuseteede põletike, sapi- ja põiekivide, hirmutunde ja unetuse korral. Välispidiselt tarvitatakse nahahaiguste ravil.
Tee valmistamiseks võetakse 1 spl ürti (õigest, lehtedest) klaasi keeva vee kohta, hoitakse kaane all või termoses 5 tundi, seejärel lisatakse pisut mett ja tarvitatakse 3 spl päevas 6-7 päeva järjest.
Küüslaugu kasvatamisega olen natuke ise kokku puutunud ja täiendaksin pisut rohkem. Eestis kasvatatakse ka üsna palju Leedust pärit taliküüslaugu sorti 'Ziemiai' . Küüslauk kasvab paremini jahedamal ja niiskemal suvel. Juurte kasv algab 2...3 C juures, üle 20 C juurte kasv pidurdub. Tütarsibulate moodustumiseks on optimaalne 15...18 C, liitsibula valmimiseks 15...25 C. Saagi suurendamiseks murtakse putkuvatel küüslaugusortidel ära õisikuvars, see võib saaki suurendada isegi kuni 20%. Ettevaatust! Kui on pisut suurem põld, kasutage kummikindaid, sest mahl on söövitava toimega! Natuke vähe on kirjeldatud kasvukohta. Lisaksin, et küüslaugu kasvatamiseks on parimateks muldadeks toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, mis soojenevad kiiresti ja ei ole üleliia niisked. Ka raskematel muldadel saab küüslauku edukalt kasvatada, liivmuldadel aga jäävad küüslaugud väikeseks. Kuivadel liivmuldadel peaks korraliku saagi saamiseks olema võimalus põldu vihmutada. Kasvukoha mulla pH peaks jääma vahemikku 6,5...7,4. Kui küüslauk maha panna liiga vara ja enne püsivaid külmasid ja tõusmed on juba tärganud, võib lumevaesel talvel saak hävineda, kuna tõusmed taluvad temperatuuri -6 C. Istutustihedus sõltub mahapandavate küünte suurusest ja mõjutab kasvavate küüslaukude suurust. Sügisel istutatakse tütarsibulad 5...6 cm, kevadel 2...3 cm sügavusele. Suuremad küüned pannakse maha vahekaugusega 8...12 cm, väiksemad 5...7 cmKüüslaugu pikemaajalisel säilitamisel on kõige olulisem tagada optimaalne säilitusrežiim, säilitatakse kuivas ning pimedas ruumis temperatuuril -2 ...+2 oC ja 65...75 % õhuniiskuse juures. Sellistes tingimustes säilib küüslauk minimaalsete kadudega 6-7 kuud. Üle 75 % õhuniiskus ja kõrgem temperatuur hoiuruumis põhjustavad küüslaugu kasvama minekut paari kuu vältel. Ravitoimest oleks jällegi võinud kirjutada pisut pikemalt. Kasutamise kohta lisaksin, et paljud inimesed , kes viibivad tihti metsas, hoiavad taskus küüslauku või määrivad end küüslaugumahlaga tõrjeks puukide vastu ja et marineeritakse ka küüslaugu seemneid. Küüslaugu headest omadustest ja ravitoimest hoolimata on tegemist niivõrd kange ja magu ärritava taimega, et väga paljud inimesed ei saa seda kahjuks tarvitada.
Väga hea info küüslaugu kasvatamise kohta on leheküljel:
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kuuslauk#.VPH25XyUeSo
Aitäh Katre! Kurgirohu seemned ostsin juba ära.
Kurgirohi on dekoratiivne taim, mis annab väga hästi isekülvi. Kui ta kord juba aias on, siis temast vabaneda on raske.
VastaKustuta