UURIMUS MULTŠIDE, VÄETISTE JA GEOSÜNTEETIDE NING NELDE OMADUSTE JA KASUTAMISE KOHTA

Multšid

Multš on tõhus umbrohu tõrjumise ja taimede loodusliku väetamise viis, aga ka maaharimise viis ja kompostimise aeglane moodus.
Multšimisel on palju eeliseid teiste maaharimisviisidega.

• mults aitab säilitada mulla niiskusesisaldust;
• ei lase mullapinnale tekkida õhuvahetust takistavat koorikut;
• vähendab või väldib umbrohu kasvu;
• vähendab taimedele stressi põhjustavat mulla tempetatuuri suurt kõikumist;
• aeglustab kevadel maa sulamist, nihutades edasi taimede õisemisaega ning aidates seeläbi vältida kevadiste öökülmade kahjustusi, eriti lõunapoolsetel mäenõlvadel ja tuulevarjulistes kohtades;
• võimaldab reguleerida mulla happesust või leelisust (pH-d), olenevalt multsiks kasutatud materjalist;
• vähendab mulla paatumist ja erosiooni;
• alandab tallamisest tekkivat mulla tihedust;
• parandab mulla lõimist ja kultuurmaastikul,
• on dekoradiivne aiakujundamiselement osava aiaarhitekti käes;
• võib asendada mänguväljakutel muru;
• varustab taimi orgaanilise väetisega ja on seetõttu eriti kasulik pinnalähedase juuestikuga taimede (rododendorid, mangooliad) kaasvatamise;
• soodustab kõigi mullas asuvate kasulike organismide elutegevust;
• tugeva vihma puhul ei sas toidutaimed  või nelde viljad mullaseks, kui peenar on multsitud;

Multšida tuleks niisket, alles kuivamatta mullapinda. Seega on parim aeg multšimiseks või vana multši vahetamiseks kevadel kohe pärast lume sulamist. Kui vahetada vana multš kevadel välja ja koristatud multši materjal nõuetekohaselt kompostida ei pääse multšikihti pugenud kahjurputukd aeda kahjustama. Enne uue multšikihi laialilaotamist tuleb lasta maapinnal sulada, siis sulab muld kiiremini üles.

Multš ei vähenda töövaeva mitte üksnes kompostimise arvelt, vaid ka maa harimisel. Maad kaevates ja kündes tõstame umbrohu seemned pinnale ja nad hakkavad idanema.

Umbrohuga võitlemisel näib kõige mõistlikum lahendus olevat multšimine. Saab ka keemiliselt, aga see on kulukas ning mürgitame iseennast, saaki, pinna ja- põhjavett ning mullas elunevaid organisme, kes targa maaharimise juures hoopis aitaksid. 

Mullapinnale laotatud multsikihistoimuvad põhimõtteliselt samad bioloogilised ja keemilised protsessid nagu metsakõdus. Erinevus on vaid selles, et looduses kõduneb kohalik varis, multsikihi juures tuleb aga arvestada lähtematerjali iseärasustega.

Materjali järgi jaotatakse multšid kahte rühma: orgaanilised multšid ja anorgaanilised multšid.

Orgaanilised multšid 

Orgaaniline multš on efektiivne, kui ta peab pikalt vastu ega nihku saju ajal paigast. Selle struktuur peab olema pude ja laskma vett läbi.
Üks paremaid orgaanilise multši materjale on puukoor, see takistab mullas asuvaate umbrohuseemnete idanemist ning tärganud umbrohutaimi on lihtne eemaldada. Aiakompost, lehemuld ja turbaasendajad (nagu kookuskiud) pole nii tõhusad, sest pakuvad umbrohuseemnete idanemiseks ideaalselt keskkonda ja segunevad kiiresti mullaga; positiivne aspekt on sealjuures mulla tekstuuri parandamine.

Põhku, pilliroogu, hundinuiasid, kõrkjad, merevetikaid (adru), hakkpuitu, puulehti, -koort ja -laastusid, kui neid materjale kasutada multšimiseks, siis on kasulik katta taimi ümbisev maapind 7-8 cm paksuse  multšikihiga.

Puukoor: Kõige paremini sobib männikooremultš. See hoiab pinnase niiskust, vähendades samas umbrohude levikut. Koorepuu paksus olgu peenravaiba kasutamise korral kuni 8 cm, mullapinnale laotamise puhul 10-20 cm. Umbrohtude arengu häirimiseks on soovitav suvel multši 1-2 korda
rehaga liigutada.


https://www.google.ee/search?q=puukoore+mults&espv=2&biw

Turvas:Turvast kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multsimiseks.Turba segamine mulda parandab see liiv- ja savimulla õhu- ja veereziimi. Vajadusel lisada ka lubi -kui ka kompleksväetist. Varakevadel takistab turvas ma soojenemist. See mineraliseerub ja vajub kokku, nii et seda on vaja juurde panna. 

Saepurupuru: Sellele multsile lisada lämmastikku, muidu rikub se pinnase lämmastiku tasakaalu.Võimalusel eelistada lehtpuusaepuru.Saepuru leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitavav lasta sellel seista 2 aastat. Sobib kasutada peenarde vahel. Kõduneb aeglaselt.
Saepuru  võib ohtralt kasutada vaarikate multsiks, 2-4cm pakksuse kihina sobib ka teistele püsikultuuridele.

Põhk: Põhku kasutatakse koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastikväetist. See kõduneb kiiresti, ülemistes kihtides suureneb CO2 sisaldus. Mulda kaevates parandab (muudab) selline multš mulla õhustatust. Põhk laseb ka pärast vihma õhku läbi, samas kuivab kiiresti. Kevadel peaks selle eemale tõmbama, et maa soojeneks paremini.

Põhupelletid: Orgaanilisi multše uurides ja pilte otsides, leidsin põhupelletid, millest ennem polnud midagi kuulnud, kuigi ise ei kasutaks sellist multši kuna on nats näotud, aga see on loomulikult maitse asi.
Ökopõhupelletid on 100% looduslik toode, mis on toodetud erinevatest põhkudest või nende segust. Kasutatud on kas nisu, rukki, odra, kaera vüi rapsipõhku.Pelletite tootmisel pole kasutatud lisaaineid, ning tootmis protsessis tõuseb temperatuur 85 kraadini. Selle tulemusena hävinevad kõik mikroorganismid ja seega on tegemist steriilse tootega.
Ökopelletite valdkond on lai. Seda kasutatakse hobuste allapanuna, küttena, biolaguneva multšina.



https://www.google.ee/search?q=põhk&espv=

Muruniide: Muruniidet on soovitav kasutada segatud liiva, turba või puulehtedega.Noor rohi sisaldab palju taimedele vajalikke toitaineid. Kasutada suve esimesel poolel, sest see soodustab taimede kasvu. Lagunedes parandab muruniide pinnase struktuuri, muld püsib kobe.Ergutab vihmausside tegevust.


Kõdusõnnik: On vajalik mitmesuguste mullasegude valmistamiseks,samuti mullapinna katmiseks ( multšimiseks ) taimede reavahedes.

Kompostmuld: Parim multšimaterjal on kuhjas läbi kuumenenud ja paar kuud laagerdunud kompost. Seda tuleks laotada peenrale 5 cm paksuse kihina ning külvata selle sisse seemned, nagu neid tavaliselt mulda pannakse. Kui komposti on vähe, siis võib seda parema tulemuse nimel panna 1 cm paksuse kihina muust materjalist multši alla.


https://www.google.ee/search?q=kompost&espv=2&biw

Anorgaanilised multšid (mineraalsed multšid,sünteetilised kiled)

Mineraalsed multšid

Mineraalsed multšid on: kruus, liiv, tellisepuru, dekoratiivkivid, kergkruus, merekarbid.
Mitteorgaanilised ained looduses ei lagune. Neid kasutatakse kohtades kus multš peaks kaua vastu pidama. Näiteks puude alused, aiateerajad jne. tasub katta materjaliga, mis ei kõdune ja peab vastu aastaid.
Valikut on piisavalt. Näiteks tellisepuru võib ise teha, kuid seda saab ka poest osta. Aianduspoodides on müügil ilu- ja rannakive ning värvitud liiva.
Mineraalsete multšide alla tuleks panna spetsiaalne kangas, mis laotakse maha enne taimede istutamist. Seejärel lõigatakse kangasse noaga ristid, taimed istutakse aukudesse ja kangale laotakse peale näiteks kergkruus.

Kergkruus: Kergkruus on valmistatud looduslikust lähteainest, terad on erineva suurusega.Kasutatakse sise -ja välihaljastuses, mullapinna kattematerjalina või pottidevahelise pinna täiteks .Kergkruus on kerge, hea paigaldada. See ei sisalda kahjulikke ühendeid, ei hallita ega mädane. Peenardes võib kergkruusa kasutada koos peenravaibaga.


https://www.google.ee/search?q=kergkruus&espv=2&biw

Kivid: Kive kasutatakse püsimultšina peenarde katteks, kiviktaimlas vm. Kangale tuleb panna 2-3 cm paksuselt, maapinnale 8-10 cm paksuselt. Alumised kivid vajuvad mulla sisse ja segunevad mullaga. Nelde vahel kasvama hakanud umbrohtu on tülikas eemaldada.

Sünteetilised multšid

Saadaval on anorgaanilisi multše, mis on valmistatud biolagunevast paberist või kootud ja vett läbilaskvatest kangastest (mida tuntakse multšiloori, peenravaiba või geotekstiili nime all) ning mida on lihtne mullale laotada ja metallist vajadega kinnitada. Nendest läbiistutamine on kerge, Umbrohtude kasvamine on takistatud ja vesi saad materjali läbides taimejuurteni ligi.

Kilemultšidest on palju kasu, kui need enne külvamist mulla soojendamiseks ajutiselt- või pikemaks ajaks umbrohukasvu tõkestamiseks- pinnaasele laotada. Kui kile on paigas, pole pinnases sisalduval niiskusel võimalik peaaegu üldse auruda, mistõttu ei tohiks kilemultši kasutada liigniiskel mullal.


https://www.google.ee/search?q=kilemults&espv=2&biw

Preformeeritud kilest või kangast loorid toimivad taimekattevahenditena- taimede kasvatades kergitavad nad loore ülespoole. Looride peamine ülesanne on tõsta temperatuuri ning kaitsta kahjurite eest.

Paber: Paberist valmistatakse spetsiaalset pabermultsi. Vee läbi laskvus on sellel hea. Selline pinnakate takistab umbrohtude arengut ning tigude-nälkjate tegevust, samas hoiab niiskust. Paigalhoidmiseks katta pabermults pealt kividega, koorepuu, taimse materjali või muuga. See laguneb ühe hooajaga, nii et sügisel võib selle maa sisse kaevata, kus parandab mulla struktuuri.

Tekstiilmults: Tekstiilmults hoiab maapinna niiskena ja soojana. Täiendavalt võib selle katta koorepuru, kivide või muuga. Selline mullakate takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.Tekstiilmults rebeneb kergesti, kuid vigastatud koht ei hakka hargnema.

Geosünteedid ja kattekangad

Geoteekstiilid on kõige levinumad geosünteetilised materjalid, kuna nende kasutusvaldkond on väga lai. Geotekstiilid jagunevad kootuteks ja mittekootuteks.
Materjali on sobilik kasutada, teede,- katuste ning murukatuste ehitamisel, väljakute, mänguplatside, tiikide ning järvede rajamisel ja ka aiatöödel.

Kateloor- on õhuke valge polüpropüülenist kangast külmaõrnade taimede kaitseks. Selle kasutamine aitab pikendada taimede võimalikku kasvuperioodi ning seeläbi saada varasemat saaki. Kateloor aitab stabiliseerida öise ja päevase õhutemperatuuri kõikumist. Oma tekstuuri tõttu laseb loor läbi vett, valgust ja õhku. see hoiab ära niiskuse liigsuurenemise ja vähendab omakorda riski seenhaiguste tekkeks taimedel.Just kateloori õhutsirkulatsioon annab eelise kile kasutamise ees.
Kateloore on mitme erineva tihedusega, levinuim kateloor kaalub 17g/m2. Nelde abil saab kaista taimi kergemate öökülmade jakahjurite  eest ning saada kuni paar nädalat varem saaki, või hoida kultuure kauem põllul.
Tihedama ja tugevama kateloori ehk talveloori tihedus on 20-30 g/m2, selline loor sobib maasikate jt taimede varajaseks või hiseks kasvatamiseks.

Peenravaip-on haljastuses ja aianduses kasutatav pinnakattematerjal, mis takistab umbrohtude arengut ning hoiab pinnase suvekuivaga ka niiskena, samas laseb ka vett läbi. Materjal on tugev ja vastupidav tallamisele, seega kasutatakse seda tihti puukoolides ja aiandites. Sobib kasutada koduaias peenarde vahel, marjaistandites ja suuremas haljastuses. Ehki peenravaipa võib teha x kujulised augud ja seejärel sinna istuda taimi, võib kangas edasi rebenema hakata. Selliseks puhuks soovitatakse kasutada hoopis tekstiilmultši, mis on samuti kerge pinnakattematerjal. Tegemist on tumeda polüpropüleenmaterjaliga, mis on vastupidav päikesekiirgusele kui ka mullas leiduvate ühenditele ega lagune 8-10 aasta jooksul.Kanga funksioon on umbrohu kasvu takistamine, samas kiirendab noorte taimede juurdumist ja kasvamist, see hoiab pinnse niiske ja sooja. Vähendab tigude ja nälkjate tegevust. Marerjali võib kasutada erinevate pinnaste eraldamiseks nt peenras. Lisaks kauakestvale tekstiilmultšile on müügis ka pabermultš, mis on ökoloogiline ja laguneb vee ja päikese mõjul pea ühe suve jooksul. Kasutus ja otstarve on sama.


https://www.google.ee/search?q=peenravaip&espv=2&biw

Varjutus ja tuuletõkkekangas osutub asendamatuks kui on aeda istutatud okaspuid või rododendroneid, varakevadine (veebruari, märtsi, aprilli) päike on ere ning igihaljastel taimede tekib kegesti päikesepõletusi. Et ma on veel külmunud, hakkab niiskus igihaljaste taimede lehtede ja okaste kaudu aurustuma. Juured veel külmunud maapinnast vett kätte ei saa ning taimel on oht kõrbeda. Tumeroheline hõre kangas, laseb läbi tuult, ega lase taime ja kanga vahele tekkida kodensi. Need ongi peamised põhjused, miks taime varjutamiseks ei sobi igasugune kangas (kattteloor, peenravaip vms tihe materjal). Varjutuskangas tuleb asetada taimele kindlasti õhuliselt (soovitav kasutada tokke), et riie liialt taime ümber ei oleks. Vastasel juhul võib istiku võra rikkuda talvine rohke lumi või vesi, mis jäätudes taime kahjustab. Tihedama koega roheline kangas sobib kasutamiseks ka tuuletõkkena. See võib osutada vajalikuks, kuiäsja valminud maja ümber rajatud haljastuses on puid- põõsaid, millile keeriseks muutuv tuul võib viga teha. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevaimaid tormituuli ning peab vastu kuni 10 aastat.

Väetamine

Taime nagu iga organismi elu sõltub toidust. Ilma toiduta taimed ei kasva ega arene. Toitainevarusid on vaja väetamisega täiendada. Toitaineid on vaja mulda viia rohkem, kui taimed neid sealt äa võtavad, sest nad ei ole kohe kättesaadavad. Näiteks omastavad taimed orgaanilistes väetistes sisalduvaid toitaineid esimesel aastal vaid osaliselt: lämmastikku (N) 25%, fosforpentoksiidi (P2O5) 40% ja kaaliumoksiidi (K2O) 60%. Mineraalväetistes omastavad taimed lämmastikku 50...70%, fosforpentoksiidi 20...45%, kaaliumosiidi 40-70%.
Köögiviljade saagikus oleneb kultuurist ja sordist.

Orgaanilised väetised

Orgaanilised väetised on sõnnik, virts, turvas, kompost, haljasväetis, adru jne. Nad sisaldavad peaaegu kõiki taimedele vajalike toitaineid. Orgaanilist ainet kasutavad ka kasulikud (aeroobsed) bakterid oma elutegevuseks. Nii tekib hummus ja mulla struktuur paraneb:Turvast kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multsimiseks.

Turvas: Turba segamine mulda parandab see liiv- ja savimulla õhu- ja veereziimi. Vajadusel lisada ka lubi-kui ka kompleksväetist. Varakevadel takistab turvas ma soojenemist. Madalsooturvas on turbaallikatest kõige rohkem lagunenud (kõdunenud) ja taimetoitainete poolest kõige rikkam. Sellega väetatakse avamaakultuure ning parandatakse liiv- ja savimuldi. Hektarile antakse vähemalt 60 tonni ( 6 kg/m2. Turvas suurendab liivmuldade veemahutavust ja vähedab veeläbilaskvust, aga savimuldadel suurendab veeläbilaskvust ja vähendab mulla sidusust.
Turba-sõnnikukomposti valmistamisel arvestatakse ühe tonni sõnniku kohta 2-4 osa rabaturvast või 5-10 madalsooturvast. Turvast võib sõnnikuga segada mitmel viisil, kuid enamasti nad kihistatakse. Soojal ajal valmib kompost 3-6 kuuga. Selle aja jooksul tuleb kompostihunnikut 1-2 korda ümber kaevata.

Kompost: Kompost on koduaedades laialdaselt tarvitatav orgaaniline väetis. Eriti tähtis on ta siis, kui sõnniku saamise võimalused on piiratud. See sisaldab toitaineid ning selle suur hummusesisaldus parandab mulla toitainete kinnihoidmist, drenaazi ja õhustatust. Kompost aitab mullas paljuneda kasulikel mullaorganismidel. Aiakomposti peaks mullale lisama,kui orgaanilise materjali kõdunemisprotsess on stabiliseerunud.
Potilillede ja rõdukastides kasutamiseks soovitatakse segada komposti pooleks aiamulla või liivaga .Puittaimede ja ilupõõsastele rehitse peamisesse mullakihti umbes kolme sentmeetri jagu komposti. Lillepeenarde rajamisel kasuta komposti ja aiamulla 50:50 segu. Valmis peenrale laota veel kiht kompostimulda ning kasuta seda ka hiljem taimede väetamiseks.

Virts: Virts on väärtuslik vedelväetis, mis sisaldab taimede poolt kergesti taimede poolt omastatavaid toiteaineid. Virtsa lahjendatakse vahekorras veega 1:3...1:6. Lahusele lisatakse 10 liitri kohta 30 g superfosfaati. Kasutatakse ka turbaga kompostitult, sest virts kiirendab komposti valimist.

Sõnnik: Sõnniku väärtus oleneb looma ja linnuliigist, allapanust ja sõnniku hoidmise viisist. Väärtuslikku sõnnikut saadakse siis, kui allapanuks on pühk või rabaturvas ning sõnnikut hoitakse laudas. 
Sõnnikut kasutatakse värskelt,kõdunenult ja komposti valmistamiseks.
Köögiviljade kasvatamisel avamaal antakse sõnnikut peamiselt nn. esimese põllu taimedele (kapsas,kurk,kõrvits) vähemalt 40 t/ha 4 kg/m2.Sõnniku mõju püsib mullas 2-5 aastat.

Adru: Taimetoitainesisaldus on peaaegu samasugune nagu laudasõnnikul. Mereäärsetes piirkondades on adru tähtis orgaaniline väetis. Mere kaldale uhutud adru kogutakse kokku ja veetakse põllule või aeda, kus ta kohe mulda küntakse või kaevatakse, sest hunnikus kõdunimese korral on toitainete kaod suured. Adru sobib komposti valmistamiseks koos turbaga, väikeaedades mullaga ning ka segakomposti koostisosaks.

Haljasväetis: Kasutatakse liblikõielisi taimi-valget mesikat, üheaastast lupiini, vikki jt. Need kas niidetakse või rullitakse maha ja küntakse või kaevatakse siis mulda köögiviljdele eelneval aastal.

Mineraalväetised

Mineraalväetised sialdavad üht või mitut taimetoitainet ning viiakse põhiväetisena sügavatesse mullakihtidesse või pealtväetisena pindmistess mullakihtidesse. Mineraalväetist saab kergesti ja kiiresti anda just sinna, kus taimed toitaineid kõige rohkem vajavad
Mineraalväetised jaotakse järgmistesse rühmadesse: Lihtväetised sisaldavad kõigest ühte taime toitainet. Need on lämmastik, fosfor- ja kaaliumväetised ning neid nimetatakse põhiväetiseks. Oma mõju tõttu on lihtväetised ühekülgsed. Mõned lihtväetised sisaldavad ka teisi toitaineid, aga need on kaugse toimega.
Segaväetised saadakse kahe või enama lihtväetise segamisel.
Liitväetisi valmistavad tehased.
Täisväetised on sellised segaväetised. mis sisaldavad kõiki taimedele vajalikke toitaineid ja ka mikroelemente (neid vajavad taimed väga vähe).

Lämmastikväetised: Enamik muldades on lämmastikku vähe, kuid sellele vaatamata ei anta seda korraga palju.
Lämmastiku puuduse korral taimede kasv pidurdub, lehtede värvus muutud kahvatuks kuni kollaeks, lehed võtavad püstaka asendi ning hakkavad äätest kuivama. Lämmastiku ülekülluse puhul muutub aga lehtede kasv väga lopsakaks, värvus tumeroheliseks, taime vegatiivne kasv kiireneb, saagi valmimine hilineb.
Olenevalt sellele, missuguse ühendina on lämmastik väetises, jaotatakse lämmastikväetised ammoonium-, amiidnitraat-, (salpeeter-) ja ammooniumnitraatväetisteks.
Ammooniumsulfaat on hallikas või roheka kristalliline pulber,mis sisaldab 20...21% lämmastikku. Reaksioonilt happeline. Mõjub aeglaselt. Mullast ei uhtu kergesti välja. Sobib eelkõige neutraalsetele ja karbonaatsetele muldadele.
Ammoonimlämmastik mõjub pikaldaselt, sest muld seob ammooniumsooli. Ammooniumväetised on füsoloogiliselt happsus. Nitraatlämmastikku muld ei seo, seetõttu on salpeeterväetiste toime füsioloogiliselt leelilised.
Amiidväetistes on lämmastik amiidina, mis mullas läheb üle ammoniaagiks ja nitrifitseerudes nitraatideks.
Karbamiid on valge peenkristalne vähe hügroskoopne aine, mis sisaldab 46%kergesti lenduvat lämmastikku. Seega on karbamiid tahketest lämmastikväetistest kõige kontsentreeritum, mistõttu teda tuleb anda korraga väikestes kogustes ja kohe mullaga või substraadiga segada.
Ammooniumnitraatväetiste hulka kuulub ammooniumsalpeeter, mis sisaldab 34% lämmastikku, pool sellest on ammoonium ja- poo sellest salpeeterlämmastik. Väliselt valge või kollakas granuleeritud aine.

Fosforväetised: Fosfori osatähtsus on taime elus väga suur. Seda vajavad taimed eriti noores eas tärkamis ja istutusjärgses perioodil. fosfor kiirendab saagi valmimist  ja tõstab selle kvaliteeti. See avaldub eriti köögiviljade - tomati ja kurgi puhul. Fosfori puudusel jäävad taimed kiduraks, leherootsud venivad pikaks, juurestik nõrgeneb. Terava fosfori puuduse korral võib mägata punakaid laike ja lehed võivad isegi hääbuda.
Granuleeritud lihsuperfosfaat on kõige tähtam fosforväetis . Ta sisaldab 19,5...21,5% toimeainet.Superfosfaat on põhiväetis kõikidele aiakultuuridele, kusjuuresseda võib anda suuremates kogustes kui teisi väetisi. Kuna superfosfaadi toime on pikaajaline, antakse teda peamiselt sügisel või varakevadel sügavamatesse mullakihtidesse kaevamise alla. Eriti häid tulemusi annab superfosfaadi kasutamine koos sõnniku, komposti või turbaga.
Topeltsuperfosfaadi tome sarnaneb tavalise superfosfaadi toimega, kuid annused olgu kuni 3 korda väiksemad.
Kondijahu sisaldab umbes 30% difosforpentoksiidi, mis on osaliselt seotud orgaaniliste ainetega. Kondijahu lahustub mullas väga pikkamööda. Kasutatakse peamiselt suurtootmises lillekultuuride väetamiseks. Teisi fosforväetisi nagu fosforiidijahu, toomasjahu, termofosfaate aiakultuuride väetamiseks tavaliselt ei kasutata.

Kaaliumväetised: Kaaliumi puudus esineb kergetes muldades. Suurem osa kaaliumväetistes (2/3) antakse sügiskünni (kaevamise) alla 1/3 kevadel peamisse mullakihti. Kaaliumväetise mõju mulla reaksioonile on neutraalne.
Kaaliumkloriid sisaldab 58...60% kaaliumoksiidi ja 37% kloori. Valge või valkjashall pulber, millel on vahest roosakaid kristalle. Lahustub hästi vees. Nõrgalt hügroskoopne, kuid kergesti paatuv. Kloor on kahjulik köögiviljadele eriti kartulile. Seepärast antakse kaaliumkloriidi sügisel, et kloor uhtuks sügavamale mulda ega pääseks kevadel enam mõjule.
Kaalisool on kaaliumkloriidi ja keedusoola segu, mis sisaldab 30..40% kaaliumoksiidi. Peenekristalliline valge, punaste roosakate lisanditega. Vees lahustub hästi.
Kaaliumsulfaat on kloorivaba väetis, mida võib anda kõikidele köögiviljadele kevadel. Sisaldab 48...52% kaaliumoksiidi.
Kaalimagneesia sialdab 27-30% kaaliumoksiidi ja 16% magneesiumoksiidi. Hallikas peenekristalliline aine. Vees hÄsti lahustuv, mittehügroskoopne, seismisel ei paaatu.

Segaväetised: Koosnevad mitmest lihtväetistest. Mineraalväetiste eraldi külvamisel kuluks palju rohkem tööjõudu, kui segaväetiste kooskülvamiel.
liitväetised on tehastes toodetavad segaväetised.
Täisväetisteks nimetatakse segaväetisi, mis sisaldavad kõiki taimede kasvamiseks ja viljakandmiseks vajalikke mineraalaineid, nii makro- kui ka mikroelemente. Neid väetisi kasutatakse toitelahuste valmitamiseks köögiviljadele, mida kasvatatakse kasvuhoonetes ilma mullata, peamiselt turvassubstraadil.

Mikroväetised: Boor, vask,mangaani, molübdeeni jt. mikroelemente vajavad taimed üsna vähe. Aastaid kasutusel olnud põllu ja aiamuldades leidub neid vajalikel määral, sest mikroelemente viiakse mulda sõnniku, kompostide, põlevkivi- ja puutuha jt. ainetega.

Lubiväetised: Peamised lubiväetised on põlevkivi- ja puutuhk ning kustutatud lubi. Neid antakse happelistele muldadele (muldade lupjamine) et muuta mulla reaksiooni neutraalsemaks.

Kasutatud kirjandus:

1. "Praktiline aiapidaja käsiraamat" Maalehe raamat
2. "Aiapidaja käsiraamar" TM kodu ja ehitus
3. "Praktiline aiapidamine" Pippa Greenwood
4. "Aianduse entsüklopeedia" Cristopher Brickel
5. "Aiakultuuride väetamine" Elmar Õun
6. Pidid pärinevad sotsiaalmeedist